Muusikupärimus on see osa rannarootsi kultuurist, mis on jäänud püsima ehedal kujul ja viljeletakse edasi nii endisaegsetel pillidel mängimist kui ka vanade viiside ja laulude esitamist nii Ruhnus, Vormsil, Noarootsis kui ka Pakritel. Nende paikkondade muusikapärimus on kõige paremini edasi antud ja kirjeldatud.

3.juulil 1933 toimus esimene rannarootslaste laulupidu ehk sångfest Haapsalu piiskopilinnuse suurel õuel. Teine sõjajärgne laulupidu koos tantsuetendusega sai teoks 80 aastat hiljem ehk aastal 2013. Sellest hetkest sündis traditsioon, mis on tänaseks muutnud ürituse laulu- ja tantsupeoks ning aastal 2024 on plaanitud toimuma viies pidu laulu- ja tantsupeona juba kolmandat korda ning toimub see ikka piiskopilinnuse suurel õuel.