Magustoite oli vanasti vähe ja ternespiima sai ainult vasikate sünnijärgselt mõned päevad, seega võiks välja tuua ka wahhli, mida tehti igapäevaselt joodavast hapupiimast.
Wahhli valmistati kergelt hapuks läinud piima keetmisel, nii et eraldus vadak.
Rannarootslased olid väga targad, saades niiviisi hapupiimast kaks magustoitu ja kasutasid ära ka väga toitaineterikka vadaku. Vadak on piimast kaseiini eemaldamisel tekkiv kollakas vedelik. Tavaliselt seda toiduks ei kasutatud, kuid juteldes Noarootsist pärit Salme Klaasiga, rääkis ta, et tema vanaema jutu järgi joodi alati ikalduseaastatel ära ka vadak. Nõukogude ajal ja isegi veel paar aastakümmet tagasi väetati sellega põlde ja kasutati loomasöödana ja oli mure, et seda pole kusagile panna.
Nüüd toodetakse vadakust ricotta kohupiima, kuid eelmistel sajanditel joodi see hapukas vedelik lihtsalt ära. Kui oli suhkrut või mingit muud magusat lisandit, siis lisati vadakule seda.
Vadak on väga kasulik, laktoosi- ja kolesteroolivaba, madala happesusega ning sisaldab palju aminohappeid ja lisaks ka B-rühma vitamiine. Tänapäeval müüakse vadakupulbrit tervispoodides supertoiduna, mis tugevdab liigeseid ja aitab sportlastel pärast trenni taastuda.
Retsept
1 l kergelt hapuks läinud piima, mis ei tohi olla viha maitsega, sest tänapäeva poepiim kipub seistes kibedaks minema.
Kuumutada piim keemiseni, nii, et eraldub kollakas vedelik.
Vadakule ehk kollakale vedelikule võib lisada maitse järgi suhkrut, rosinaid või marmelaaditükke. Selleks, et temast saaks ka külalistele pakutav dessert, võib vadakule lisada 15 grammi želatiini tarretumiseks.
Valged tükid, millest on vadak välja sõelutud, võib jätta sõelale, kui tahate mitte kreemjat vaid hästi tahket massi. Sellele kohupiimataolisele massile saab lisada soolaseid lisandeid võileivamäärde saamiseks või siis magusaid lisandeid – marmelaadi, rosinaid vms ja pakkuda seda eraldi desserdina.