Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse tegevus hõlmab kuue valla ja kahe linna territooriumi – ajalooliste asualade kogukonnad asuvad täna Ruhnus, Vormsil, Noarootsis, Nõval, Haapsalus, Osmussaarel, Vihterpalus (rannikuala koos sisemaaga, mis saab alguse Tallinnast ja lõpeb Läänemaa piiril), Hiiumaa põhjaosa (Kärdla, Reigi), Pakri saartel, Naissaarel ja Tallinnas.
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus lähtub oma tegevuses Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadusest ja sellega seonduvatest õigusaktidest, Rootsi kultuuriomavalitsuse põhimäärusest, Vähemusrahvuste rahvusnimekirjade pidamise ja kasutamise korrast ja muudest Eesti seadustest. Organisatsioonil on sõlmitud pikaajalised koostöölepingud organisatsiooni põhikirjalisi eesmärke elluviivate ühenduste ja organisatsioonidega.
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse juriidiline kehand on sihtasutus, mis lähtub Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutuse põhikirjast ja Sihtasutuste seadusest.
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee lähtub Vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirjast.
Organisatsiooni töö korraldamisel on kehtestatud lisaks Kultuurivolinike tegevuse alused ja Eestirootslaste Kultuurikandja tunnustusstatuut.
ERKOV ehk Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus alustas esimeste kultuurinõukogu valimiste järel tööd aastal 2007. Organisatsioon on loodud Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel. Rohkem seaduse kohta leiad siit.
Kuni aastani 2014 kandis Eestimaa rootslaste/ rannarootslaste/ eestirootslaste kultuuriomavalitsus nime Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu Eestis, kuid 26. aprillil 2016 kinnitas kultuuriomavalitsuse juhtorgan ehk kultuurinõukogu uueks nimeks Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus.
Meil on võimalus tugevdada ühtsustunnet kogukonna sees ja tutvustada rannarootslaste kultuuripärandit laiemale avalikkusele. Eesti ajaloolise rahvusvähemusena soovime taasluua ajaloolistel asualadel täna toimetavate kogukondade ja kultuuripärandi sõprade toel rannarootsi kultuuriruumi. See on võimalik, sest rannarootsi kultuurilugu on mitmekesine, suuremahuline ja põnev. Me oleme siin elanud kirjalikele allikatele toetudes alates 13. sajandist või veelgi varem. Teine maailmasõda muutis rahvakillu saatust ja paiskas ta kahele poole Läänemerd. Me ei toimeta endisel viisil ajalooliste asualade maastikel, kuid meil on alles meie taastatud ja taastamisel sakraalehitised ja talukompleksid, loodusobjektid ja kakskeelsed kohanimed. Meil on alles meie tantsud ja laulud ning mängitakse taas endisaegsetel pillidel. Meil on alles meie rahvarõivad ja me mäletame oma esivanemate asustuslugu.
President Lennart Meri, kellel olid rannarootsi juured, on öelnud: “Kogemustega on kord nii, et neid leiab ainult minevikust.” Seega on tohutult oluline minevikku mäletada, sest see annab meile kogemused, mis aitavad meil mõista olevikku ja kujundada tulevikku.
Kogemustega on kord nii, et neid leiab ainult minevikust.
/ Lennart Meri /
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse organisatsiooni skeem
