Bernhard Schmidt (1879–1935) oli Naissaarelt pärit optik ja astronoom, kelle elutöö pani aluse tänapäevasele astronoomiale. Tänavu möödub 90 aastat tema surmast.
Hoolimata lapsepõlves saadud raskest vigastusest, mis jättis ta ilma paremast käest, suutis ta oma teadmiste ja geniaalsusega saavutada rahvusvahelise tunnustuse. Tema suurim ja tuntuim leiutis on Schmidti kaamera, mis lahendas optikas aastakümneid kestnud probleemid. Enne Schmidti leiutist olid suuri taevaalasid pildistada võimaldanud teleskoobid tehniliste vigadega. Need moonutused, nagu sfääriline aberratsioon, astigmatism ja kooma, muutsid vaadeldavad tähed ebaloomulikult väljavenitatuks, eriti vaatevälja servades. Schmidt lahendas selle probleemi, luues ainulaadse optilise süsteemi, mis koosnes sfäärilisest peeglist ja spetsiaalselt disainitud asfäärilisest korrektsiooniplaadist. See korrektsiooniplaat paigutati teleskoobi avasse ja selle kuju oli optiliselt täiuslik, et kompenseerida sfäärilise peegli tekitatud moonutused. Selle tulemusena saadi veatu kujutis palju laiemas vaateväljas kui kunagi varem.
See revolutsiooniline leiutis muutis vaatlevat astronoomiat pöördumatult. Aastaid pärast Schmidti surma kasutati tema kaamerat laialdaselt, eriti USA-s Mount Palomari observatooriumis, kus selle abil avastati sadu supernoovasid ning koguti esimesed olulised tõendid tumeaine olemasolu kohta. Schmidti kaameratega on koostatud ka kõige põhjalikumad taevaatlased, mis on paljuski tänapäevaste astronoomide töö alus.
Hoolimata oma tagasihoidlikust päritolust ja raskest elust on Bernhard Schmidti nimi igaveseks astrofüüsika ajalukku kirjutatud. Ta säilitas surmani Eesti kodakondsuse ning tema elust ja tööst on kirjutatud mitu raamatut. Tema hauakivil Bergedorfis seisavad ladinakeelsed sõnad: „Per aspera ad astra“ (läbi raskuste tähtede poole – ld k).
16. juulil 2025 toimunud Astronoomiafestivalil, mida korraldatakse hobiastronoomidele, tutvustati raamatut ,,Bernhard Schmidt – leiutaja Naissaarelt”, mis koondab endasse mitmeid artikleid tema elutööst. Kogu teose üldkontseptsiooni koostas raamatukolleegiumist Walter Stephani Hamburgi Bergerdorfi observatooriumi arhiivist. Arhiivil on oma veebileht, kust saab ligi paljudele digiteeritud materjalidele, sh Bernhard Schmidti tööde ja instrumentidega seotud dokumentidele. Raamatule on eessõna kirjutanud astronoom Laurits Leedjärv, millele järgneb pilguheit Naissaare ajaloole ning leiutaja eluloole. Tagasivaate autorid on Kristina Rosen ja Hele Kiimann. Põhiosa raamatust moodustavad Bernhard Schmidti elutööd kajastavad varasemad artiklid, mida on täiendanud uute kirjutistega raamatukolleegiumi autorid Matthias Reinholdson, Walter Stephani, Kristina Rosen ja Ingvar Svanberg. Toimkonnaga liitusid raamatu eesti keelde tõlkinud Ivar Rüütli ja Matthias Bolliger. Raamatu keeletoimetaja oli Maarja Madissoon.
Raamatut eesti keeles saab osta Argo Kirjastuse e-poest. Rootsi keeles ilmunud trükist saab osta Rootsis tegutsevalt eestirootslaste kultuuriühingult SOV, Rannarootsi muuseumist ja Tallinna Rootsi-Mihkli koguduselt. See raamat võiks kuuluda koolide raamatukogudesse, et noortel oleks võimalik tutvuda Bernhard Schmidti pärandiga.