Rannarootslaste tähtpäevad ja kombestik ühendavad nii kristlikke kui ka skandinaavialikke rahvuslikke traditsioone, eristudes kohati Lääne-Eesti tavapärastest pühadest.
JAANUAR
1. jaanuar – Näärid
Näärikroonid olid 19. sajandil tuntud rohkem Lääne-Eestis, kuid levisid 1960.-1970. aastatel kiiresti üle kogu maa käsitööringide ja koolide kaudu. Lääne-Eestis võidi pidulik laeehe teha ka vitstest või laastudest. See oli kas ümmargune või hoopis näiteks kuusnurkne. Niisuguse krooni külge riputati õlest kuusnurgad. Valmistati ka lihtsamaid ja lõngast punutud tähekesi, mida kinnitati krooni külge.
13. jaanuar (ka 7. jaanuar) – Nuudipäev
Kõige tähtsamad verstapostid eestirootslase elus: Sünd, leer, pulmad, matused.