Siinkohal toome kaks teineteisest erinevat arvamust rannarootslaste ja Rootsi rahvariiete sarnasuste kohta.
Katkend raamatust ,,Rannarootslaste rahvarõivad” (autor Juta Holst): Rootsi rõivauurija ja hilisem Põhjamaade muuseumi direktor Anna-Maja Nylen (1912-1976) on pidanud eestirootslaste rõivastust ülimalt huvipakkuvaks, sest see annab võimaluse Rootsi rõivaloo uurimiseks. Selle põhjal on võimalik teha järeldusi nendegi perioodide kohta, millest pole esemeid säilinud. Eeldatavasti lasi talupoegkond end üksnes teatud piirides mõjutada vahelduvatest moodidest. Rootsi ja rannarootsi rõivastuses esinevad ühised jooned viitavad riietustraditsiooni eelajaloolisele ja keskaegsele kihistusele. Ka 16.-18. sajandil arenesid rõivavormid sarnaste moeimpulsside mõjul paralleelselt (Nylén 1960).
Juta Holst raamatus “Kustsvenskarnas dräktskick i Estland” kirjutab, et etnoloog Gustav Ränki arvamuse kohaselt on eksitav otsida sugulust rannarootslaste ja riigirootslaste rahvarõivaste vahel. Ta juhib tähelepanu, et ainult üksikuid rõivaid on tuletatud keskajast, kui rannarootslaste sisseränne Eestisse algas. Üks selline näide on nt Ruhnu vamsa, mis oli ülerõivaks töötamisel ja hülgepüügil. Seesama puudutab peakatteid nagu (h)att ja karbus Hiiumaal koos silindriga tiooluvan ehk tupplua Noarootsis ja Vormsil.
Naiste ja meeste rahvarõivastest lähemalt saad veebist lugeda siit.
