Vilivalla kabeli näitus:
Perekond Lindström
Johannes Fulkan
Arnold Mändla
Gustav Johann Magnus von Knorringu Vaestekool
Kooliharidus Vihterpalus
Martha Gottkampf, s. Blees, Allikepa rootsi kooli õpetaja
Lydia Einbluth
Lydia Einbluth sündis 9.mail 1898 aastal ja suri 21.aprillil 1942 tiisikusse kodus Kibru külas Tiusse talus.
Tema vanemad:
Ema Anna sünd Fulkan, (märts 1862 – 31.detsember 1938 Tiusses), isa (Priidik) Theodor Einbluth, ( 08.01.1866 – 30.10.1927), abielu registreeritud Kihlatute, mahakuulutatute ja abiellujate …; EAA.5369.1.26; 1892-1919 1894 oktoobris Tallinnas.
Priidik oli pärit AltWerderist, Virtsu Uuepõllu Hendrik Einbluthi ja tema 2.naise Liso, s. Aunpu, poeg.
Priidiku, ehk hiljem vene usku minnes Theodori, tegevusala oli KIVIKE andmetel soldat, raudteelane. Elulugu: töötanud Tallinnas rööpaseadjana. Saatnud Jakob Hurdale rahvaluulet sõjaväeteenistusest Kaunasest ja Tallinnast.
J.Hurda rahvaluulekogu, käsikirja arhiiv:
HII 47 ERA-10349-66737-81402
Priidik Einbluth, lk 119-126
Kirjutise sisu on piibliloo seletus käsikirjalisest raamatust Tallinnast. Alla on kirjutatud: Tallinnast 28 jaanuaril 1894, Lahke tervitustega. Jään ootama (vastust). Priidik Einbluth
HII 33, 515 (4) Hanila-Priidik Einbluth (1891)
Noor kukk laulnud aa peal….rebane…söönud ää.
HII 33, 520:
Head linnuõnne siis (1891)
HIII 27, 204 (10) Väristameserohuga…. (1897)
HIII 23,583/5 tallinn (1896)
Ajaleht Olevik 16.aprill 1894:
98.aruanne vanavara korjamisest: 12 korda saatsivad Priidik Einbluth Tallinnast.
Riigi Teataja nr 56 20.august 1919 teatab:
Baltiski linnavolikogu kandidaatide nimekiri:
13. Theodor Einbluth
Ema Anna kirjeldas Ullo Toomile Vihterpalu rühmatantsu „Kassari“.
Nende lapsed: Georg 4.4.1895, Liidia 26.4.1898, Stefan 16.6.1901 (Massu valla nimejuhataja EAA 1036.1.91 aasta 1904,lk 166 (173)), Surnud 1907 veebr, 5.aastane, reg. Risti Õigeusu kirikus.
1926. on Vihterpalust foto rahvariietes naistega, tagumises reas Lydia Einbluth (Anu Engblomi andmeil Tiusse Saunast). Anu kirjutab ka, et käsitööringi fotod ja ka Alliklepa kooli avamise fotograaf on Lydia Einbluth. Lydia oli Pürksi rahvaülikoolis extra õpetaja alates 20.10.1926 (Minnesskrift 1918-1928) ja majapidamise ainete õpetaja aastatel 1927-1930 ja 1932-1935. 1935.aastal oli koolil rahalisi raskusi ja õpetajatel olid palgad saamata. Vbl siis sai sealt lahti. Kustbon 23.10.1930 kirjutab: preili Lydia Einbluth töötab Kurkse koolis.
1939 aastal abiellus Lydia Julius Tiismanniga, päevapiltnikuga Ambla vallast Järva maakonnast. 1940.aastal vahetasid perekonnanime, uueks nimeks võtsid RAUDLA.
15.juunil 1941.aastal võeti Julius kinni ja 8.juulil 1942 tehti Sverdlovskis otsus: 3.aastaks asumisele Sevurallagi. 1990.aastal küsiti Eestist Juliuse kohta andmeid. Selgus, et peale 3 aastast karistuse kandmist Novosibirski oblastis on tema saatus teadmata. Rehabiliteeriti oktoobris 1990. Elektroonilise memoriaali nr #0000187801.
Lydia elas kodus Tiusses Kibru külas. Ta jäi haigeks ja suri kodus tiisikusse 21.4.1942, 43 aastat ja 11 kuud vana, abielus, maetud Ristile 26.4.1942.