Siit leiad erinevaid publikatsioone – välja antud eestirootslaste poolt ja eestirootslaste kohta.
Raamatuid Aibolandist ja eestirootslastest
Åter till Aiboland
Trükise on redigeerinud Isak Lidström ja Ingvar Svanberg. Raamatusse on koondatud eestirootslaste kultuuri, keelt ja ajalugu kirjeldavad esseed kokku üheteistkümnelt autorilt. Uppsala ülikooli väljaanne on allalaetav veebist https://uu.diva-portal.org/smash/record.jsf?pid=diva2%3A2065305&dswid=7156
Raamatusse on koondatud järgmised esseed:
Tagasi Aibolandi – autor Isak Lidström
Eestirootslased: väga vana ajalugu – Anders Kaliff
Kontaktid Rootsi ja Eesti vahel alates kiviajast kuni keskajani – Jonathan Lindström
Rootslased Eestis ja nende õiguslik seisund – Jörgen Hedman
Ootamatud eelised vastuoludega 1930-ndate „kuldajastul” – Glenn Kranking
Eestirootslaste põgenemise jäljed – Mirja Arnshav
Kadunud kultuur, kadunud oskused – Ingvar Svanberg
Järelmälestuste poeetika – Maryam Adjam
Eestirootslaste identiteedivormid laulude kui vahenditega – Sofia Joons
Tomas Gärdström kui rahvaluulekoguja ja tema üleskirjutused rannarootslaste rahvauskumuste kohta – Tommy Kuusela
„Mjün brükas poaske opa Rün” (keele- ja spordiajaloo vaatenurgad Ruhnu traditsioonilisele pallimängule) – Isak Lidström, Ida Västerdal ja Henrik Rosenkvist
Adjektivkongurens i estlandssvenska. En studie i förändring och variation
Suvel kaitses Ida Västerdal doktoritööd Göteborgi ülikooli juures, mis on uurimistöö rannarootsi murrete omapärast ja seotusest eesti keelega ning kus pööratakse erilist tähelepanu just omadussõnade käänamisel. Rannarootslaste murdeis tehti vahet, kas omadussõna asus nimisõna ees või selle järel. Pole teada, et üheski teises germaani keeles sellist eripära leiduks.
„Autor leidis vaid üksikuid elusolevaid murrete kõnelejaid Vormsilt, Noarootsist, Suur-Pakrilt, Ruhnust ja Gammalsvenskbyst (Ukrainas). Kõik need kõnelejad elasid Rootsis, sealhulgas Gammalsvenskby murret kõnelev isik, kelle vanemad olid omal ajal lahkunud Nõukogude Liidust. Autoril ei õnnestunud leida ühtki Naissaare, Väike-Pakri, Vihterpalu ega Kurkse murret kõnelevat inimest,” kirjutab ajaleht Postimees.
Lae alla siit: https://gupea.ub.gu.se/items/42a468c8-c42a-44c5-ba09-2d26fa4cf7e8
Laulikusüit / Visbokssviten “Lähemalt ja kaugemalt / Från när och fjärran”
Eestirootslaste V laulu- ja tantsupidu 6.07.2024 Haapsalu piiskopilinnuses
„Laulud lähemalt ja kaugemalt“ on kronoloogiliselt koostatud süit lauludest, mis olid populaarsed ennekõike noorte rannarootslaste seas 19. sajandi teisest poolest kuni teise maailmasõjani. Laulud pärinesid algselt võõrastest kultuuridest, kuid said omasemaks, kui neid kirjutati käsitsi märkmikutesse kodus, Pürksi põllutöö- ja rahvaülikoolis või Haapsalu Rootsi eragümnaasiumis. Sofia Joons on koostanud valiku, mille on seadnud Mall Ney ja Robert Jürjendal.
Seade: Sofia Joons, Meelika Hainsoo, Mall Ney, Robert Jürjendal
—– Estlandssvenskarnas V sång- och dansfest 6.07.2024 i Hapsals piskopsborg
Visor från när och fjärran
En visbokssvit
Visor från när och fjärran är en kronologiskt uppbyggd svit bestående av visor som var populära främst bland estlandssvenska ungdomar från andra hälften av 1800-talet fram till andra världskrigets dagar. Visorna härstammade ursprungligen från främmande kulturer, men blev egna när de skrevs in för hand i anteckningsböcker i hemmen, vid Birkas folkhögskola eller Svenska gymnasiet i Hapsal. Sofia Joons står för urvalet som arrangerats av Mall Ney och Robert Jürjendal.
Arr: Sofia Joons, Meelika Hainsoo, Mall Ney, Robert Jürjendal
„Laulud lähemalt ja kaugemalt“ on kronoloogiliselt koostatud süit lauludest, mis olid populaarsed ennekõike noorte rannarootslaste seas 19. sajandi teisest poolest kuni teise maailmasõjani. Laulud pärinesid algselt võõrastest kultuuridest, kuid said omasemaks, kui neid kirjutati käsitsi märkmikutesse kodus, Pürksi põllutöö- ja rahvaülikoolis või Haapsalu Rootsi eragümnaasiumis. Sofia Joons on koostanud valiku, mille on seadnud Mall Ney ja Robert Jürjendal.
Seade: Sofia Joons, Meelika Hainsoo, Mall Ney, Robert Jürjendal
—– Estlandssvenskarnas V sång- och dansfest 6.07.2024 i Hapsals piskopsborg
Visor från när och fjärran
En visbokssvit
Visor från när och fjärran är en kronologiskt uppbyggd svit bestående av visor som var populära främst bland estlandssvenska ungdomar från andra hälften av 1800-talet fram till andra världskrigets dagar. Visorna härstammade ursprungligen från främmande kulturer, men blev egna när de skrevs in för hand i anteckningsböcker i hemmen, vid Birkas folkhögskola eller Svenska gymnasiet i Hapsal. Sofia Joons står för urvalet som arrangerats av Mall Ney och Robert Jürjendal.
Arr: Sofia Joons, Meelika Hainsoo, Mall Ney, Robert Jürjendal
Osmussaar
Raamatut on võimalik osta Haapsalus Rannarootsi Muuseumist, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduselt Tallinnas, Tartus Eesti Rahva Muuseumist ja Stockholmis Eestirootslaste Kultuuriühingult SOV rootsikeelset raamatut. Eestis on müügil kaks raamatut: eesti ja rootsi keeles eraldi.
Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus
Kordustrükk on ilmunud Eestirootsi Akadeemia initsiatiivil ühest olulisemast raamatust, Carl Russwurmi „Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus“, mis ilmus esmakordselt saksakeelsena 1855. aastal. Eesti keelde tõlkis raamatu Ivar Rüütli aastal 2015.
Raamat on müügil Rannarootsi Muuseumis Haapsalus ja Eesti Rahva Muuseumis Tartus.
Bernhard Schmidt – leiutaja Naissaarelt
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus koostöös Argo Kirjastusega andis välja raamatu Naissaarelt pärit leiutajast Bernhard Schmidtist. Raamatu fookus on maailmakuulsa astro-optiku elutööl.
Raamatu kolleegiumisse kuulusid: Kristina Rosen (naissaarlaste järeltulija), Ingvar Svanberg, Walter Stephani, Hele Kiimann, Mattias Reinholdson.
Nõustasid ja tõlkisid: Maarja Madissoon, Ivar Rüütli ja Matthias Bolliger.
Raamat ilmus augustis eesti ja rootsi keeles eraldi. Sihtgrupp on kõik astronoomia huvilised ja Bernhard Schmidti elutööst huvitatud.
Rannarootslaste rahvarõivad
Eestirootslaste kultuuriomavalitsus andis välja raamatu „Rannarootslaste rahvarõivad”, mis on rikkalikult illustreeritud rannarootsi alade rahvarõivaid tutvustav tervikteos. Raamat koondab endasse kõikide ajalooliste asualade rahvarõivaste valmistamise ja kandmise traditsioonid, kus rahvariiete kandmine või allikad sellele on tänaseks säilinud. Raamatu artiklite autorid on Ivar Rüütli (sissejuhatuseks rannarootslaste asustuslugu ja eestirootslaste uurimisest), Juta Holst (rannarootslaseks olemisest ja Põhjamaade muuseumide kogudest). Seejärel Vormsi rahvarõivaste osa autoriteks on Kristina Rajando, Yngve Rosenblad ja Marju Tamm. Noarootsi piirkonda kirjeldab Violetta Riidas, Pakri saari koos Vihterpaluga Lembe Maria Sihvre, Ruhnut Külli Uustal ja Hiiumaad Helgi Põllo.
Raamatu valmimist toetasid Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja MTÜ Pakri Rannad.
Ajakiri Eestirootslane
Ajakiri Eestirootslane ilmub 2025. aastast alates neli korda aastas ja saad seda lugeda siinsamas veebis.