Ernst Hermann Schlichtingi litograafiad rannarootslastest

Ernst Hermann Schlichting (1812–1890)

Baltisaksa maalikunstnik Ernst Hermann Schlichting sündis 1812. aastal Tallinnas kaupmees Christian Schlichtingi perekonnas. Kui isa valiti 1827. aastal Tartu justiitsbürgermeistriks, siirdus perekond Tartusse, kus algas ka Ernst Hermanni koolitee kohalikus kubermangugümnaasiumis (1827–1831). Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis Schlichting Tartu Ülikooli joonistuskoolis Karl August Senffi käe all, hiljem Peterburi keiserlikus kunstiakadeemias ja Düsseldorfi kunstiakadeemias, kus tema õpetajaks oli tuntud Saksa maalikunstnik Theodor Hildebrandt. Muide, Schlichtingi kaudu jõudis Eestisse ka nn. Düsseldorfi koolkonna kunst, mida iseloomustas olustikuliste elementidega maastikumaal, kus kujutatakse läbi romantilise, stiliseeriva ja esteetilise prisma toonast talupojaelu. 1839. aastal naasis Schlichting kodumaale, elas esialgu Tartus, siirdus seejärel Riiga, sai vahepeal (1845) Peterburi kunstiakadeemialt vabakunstniku tiitli ja asus 1840. aastate lõpus Tallinna, kus tegutses portretistina ja Tallinna toomkooli joonistusõpetajana. 

Edasi jäigi Schlichtingi elu seotuks põhiliselt Tallinnaga. Viljeledes põhiliselt akvarell- ja litograafiatehnikat, kuuluvad tema loomingu paremikku Saksa- ja Skandinaaviaainelised maastikumaalid (loodud õppereiside ajal Põhjamaadesse ja Saksamaale), linnavaated, portreed ja olustikupildid. Väga väärtuslikuks peetakse tema Tallinna linnavaated (Nunne värav, Vaade Tallinnale Maarjamäe lossi terrassilt), millel kujutatakse romantilises vaimus paljusid praeguseks kadunud objekte. Esile tõsta tuleb ka tema 1842. aastal valminud maali Talupoja pulm Liivimaal.

1871. aastal siirdus Schlichting Tallinnast Dresdenisse, kus tegutses kopistina ja suri 1890. a.

Schlichting ja rannarootslased

1850. aastatel viibis Schlichting rannarootslaste aladel, kus tegeles, nähtavasti „Eibofolket” koostava Carl Russwurmi palvel kohaliku talurahva eluolu jäädvustamisega. Kunstniku akvarellidel kujutatakse talupoegi ajastule omaselt argises tegevuses. Talupojad ise on romantiliselt punapõsksed ja „rõõsad”, otsekui poetiseeritud, ehkki veidi puised. Naised on ümarakasvulised ja mehed õrnemad, saledad ja lokkidega, silmatorkavalt sinisilmsed.  Samas pole autori tähelepanu suunatud mitte niivõrd „modellide” näojoontele ja antropoloogilistele omadustele, kuivõrd kõiksugu etnograafilistele detailidele rahvariietel ja kujutatava tegevuse taustal. Need on edastatud äärmise täpsusega. Ja kuigi kunstiteaduslikust vaatenurgast Schlichtingi talurahvapilte eriti õnnestunuks peetud ei ole, kujutavad nad endast siiski väärtuslikku allikat talurahva rõivastuse ja eluolu kohta XIX sajandi keskel (1870. aastatel leidsid selles vallas teatavasti aset pöördumatud muutused). Kümme paremat maali litografeeriti hiljem Saksamaal ja avaldati Carl Russwurmi „Eibofolke” lisana. Kaheksa Hiiumaa-teemalist maali, nende seas üks hiiurootsi naist kujutav akvarell on avaldatud ka Ilmari Mannineni 1927. aastal ilmunud „Eesti rahvariiete ajaloos”. Ülejäänud asuvad publitseerimata kujul erinevates muuseumites ja vajavad veel avastamist. Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavaid lehti, mis on osaliselt trükitud Tallinnas Macdonaldi litograafiatöökojas ja avaldatud „Eibofolke” lisana.

Tekst: Ivar Rüütli

Näitus E. H. Schlichtingi litograafiatest

Üheksateistkümnenda sajandi keskpaik. Rahvuslikku ärkamist ei ole veel alanud ei eestlaste, veel vähem rootslaste hulgas. Rannarootsi asualadele ilmub varases keskeas baltisaksa kunstnik ja joonistab hulga detailirohkeid pilte siinse rahva eluolust, argiesemetest, rõivastest, pidudest ja kirikuskäigust. Pildile pääseb kütkes sigagi, Vormsi pulmaristidest rääkimata. Kunstnik on Ernst Hermann Schlichting ja kümme rannarootslaste eluolu kujutavat joonistust trükitakse kivitrükis Russwurmi saksakeelse “Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus” lisana aastal 1854. 161 aastat hiljem ilmub Russwurmi suurteos lõpuks ka eesti keeles, saades olulisimaks allikaks rannarootslaste ajaloost, Schlichtingi kümme litograafiat on osa köitest. 

2022. aasta suvel toimunud Noarootsi kodukandipäevade ajaks välja toodud näitusel on need kümme pilti poole suuremana lõuendile trükitud, et tuua veelgi paremini esile jäädvustatud detailirohkus möödanikku jäänud aegadest väikese, ent olulise Eestimaa rahvakillu elus.

Pildid on trükitud A3 suuruses lõuendile. Näitusega kaasneb Ivar Rüütli koostatud E. H. Schlichtingit ja tema rannarootslasi kujutavaid litograafiaid tutvustav tekst eesti ja rootsi keeles.

Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavaid lehti, mis on osaliselt trükitud Tallinnas Macdonaldi litograafiatöökojas.

Tekstid: Ivar Rüütli
Skäneeringud: Eesti Rahvusraamatukogu
Näituse projektijuht: Piret Miina Roberg
Näituse väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Lääne-Nigula vald.

Näitus on olnud ja tuleb:
Juuli 2022–märts 2023 Noarootsi lokaal
Suvi 2023 Vormsi talumuuseum
Sügis 2023–kevad 2024 Vormsi põhikool
2.-4. mai 2024 Traditsioonilise tantsu festival “Sabatants” Tallinnas
6.–8. november 2025 Mardilaat Unibet Arenal
Alates november 2025 Roosta puhkeküla Läänemaal, Elbiku külas

Võta ühendust Piret Robergiga, kui soovid näitust enda juures esitleda.