Kartulileib

Kehva rukkisaagi aastatel küpsetati Pakritel tihti kartulileiba. Kartulileiba küpsetati palju ka kevaditi ja suve hakul, kui viljavarud olid otsakorral.

Maria Stahl on oma pojatütrele rääkinud, kuidas kartulitele sobis Pakrite pinnas väga hästi, sest kivid hoidsid sooja ja kartulisaagid olid rikkalikud. Kartulileib püsis kauem värske, oli pehmem ja mahlasem tavaleivast. Seda oli hea kiirel ajal valmistada suurem kogus, et siis kauemaks tööleminejaile leivakotti kaasa panna.

Alljärgnev retsept on mugandus Per Söderbäcki raamatust ”Rågöborna” pärinevast kartulileiva tegemise kirjeldusest. Soovi korral võib jahusid varieerida või hoopis küpsetada leib, kasutades juuretist. Kuna aga just rukkijahu oli see, millest rasketel aastatel puudust tunti, olen rukkijahu koguse siin minimeerinud.

Koostisosad:
  • 3 dl odrajahu
  • 1 dl rukkijahu
  • 5 dl kartuliputru või purustatud keedetud kartuleid
  • 1 muna
  • 1 tl soola
  • 2 sl sulatatud võid
  • vajadusel pisut vett
  • soovi korral köömneid
Valmistamine:
  1. Sega kartulipudru või purustatud kartulite hulka sool, muna ja jahu.
  2. Kui segu jääb liiga paks, lisa tilk vett.
  3. Vormi lapikud pätsid, tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
  4. Määri läike saamiseks võiga.
  5. Küpseta 225-kraadises ahjus 20 minutit.
  6. Paku soojalt koos määrde­juustu või munavõiga.

Fakte

  • Kartul pärineb Lõuna-Ameerikast, seal kasvas ta algul metsikult, inkad hakkasid seda teadlikult kasvatama alates 13. sajandist.
  • Euroopasse tooduna tõi kartuli saagikus lahenduse viljaikaldusaastatel valitsenud näljahädadele.
  • Jõudu ja energiat annab kartul tänu tärklisele.
  • Tärklisesisalduse tõttu arvatakse ekslikult, et kaalulangetusperioodil tuleb kartul menüüst välja arvata, kuid tärklis laguneb meie seedesüsteemis glükoosiks, mis on meie keha (eriti aju) esmaseks ehk kõige kergemini kättesaadavamaks energiaallikaks. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime.
  • Kartulis sisaldub erinevaid B-grupi vitamiine B1, B6 ja folaate. Folaate on vaja rakkude kasvamiseks, loote arenguks ja punavere rakkudele. Neil on eriline tähtsus raseduse ajal. Sellepärast on lapseootel emadele värske kartul suvel suisa supertoit. Samuti haiguste korral ja eakatele.
  • Värsket kartulit ei peaks koorima, sest nii koores kui ka selle all on peidus meile kasulikud ained. Koorimata kartuleid süües saame kasu veelgi rohkem.
  • Üks keskmine kartul sisaldab kuni 30% soovituslikust B6-vitamiini päevanormist. B6-vitamiinil on oluline roll süsivesikute ja proteiini ainevahetuses ning ta parandab unekvaliteeti. B6-vitamiin reguleerib ka õnnehormooni tootmist, seega võib kartuleid süüa päevas mitu tükki.
  • Müüt on see, et kartulit ja liha ei tohiks koos süüa. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Raskustunne söömisel tekib hoopis põhjusel, et me ei mälu toitu piisavalt peeneks.
  • Kaaludes kartuli tarbimise piiramist, võiks teha seda päeva viimase toidukorral, sest siis pole kehal enam nii palju süsivesikuid tarvis. Aga pigem võiks õhtul vältida teisi süsivesikuid, nagu makaronitooted ja riis.