Tegevused

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus alustas tegevust 2007. aastal toimunud valimiste järel eesmägiga kaitsta ja edendada rootslastest rahvusvähemuse huve Eestis ja mujal maailmas, hoida ja tutvustada rannarootslaste kultuuripärandit ning korraldada koostööd sarnaste eesmärkidega organisatsioonide vahel. Selleks korraldab kultuuriomavalitsus igal kolmandal aastal uue kultuurinõukogu valimisi, toetab organisatsiooni ja sarnaste eesmärkidega organisatsioonide strateegilisi eesmärke. Tunnustame inimesi, kes on silmapaistvalt edendanud ja tutvustanud rannarootslaste pärandit ning vahendame infot erineval moel sh ajakirja Eestirootslane kaudu. Kultuuriomavalitsus korraldab igal kolmandal aastal Eestirootslaste laulu- ja tantsupidu. Ka initsieerib organisatsioon koostöös teiste ühingutega ürituste läbiviimist, trükiste väljaandmist jmt ning tehes seda nii olemasolevat pärandit mõtestades kui ka uusloomingut toetades. 

Öeldakse, et mida väiksem rahvakild, seda rohkem suurmehi.

 / Toivo Tomingas /

Eestirootslaste taulu- ja tantsupeo traditsioon

3. juulil 1933 toimus esimene rannarootslaste laulupidu ehk sångfest Haapsalu piiskopilinnuse suurel õuel. Teine sõjajärgne laulupidu koos tantsuetendusega sai teoks 80 aastat hiljem.

Eestirootslaste Kultuurikandjad

Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus on andnud Eestirootslaste Kultuurikandja aunimetust koos medaliga välja aastast 2015.