16. mail toimus Haapsalus Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse kõrgeima juhtorgani kultuurinõukogu aastakoosolek Haapsalus, mis sel korral keskendus eelarvele, tegevusaruandeile ja selle aasta plaanidele ning korrastas organisatsiooni tööks vajalikke alusdokumente, nagu põhimäärus; pisiparandusi tehti ka Eestirootslaste Kultuurikandja statuudis. Töise neljatunnise koosoleku järel oli võimalus osa saada Rannarootsi Muuseumis korraldatud sündmusest „Öös on hääli”, mis on osa muuseumides toimuvast iga-aastasest teemasündmusest. Koosolekul osales lisaks kahele juhatuse liikmele 11 volitatud kultuurinõukogu liiget, seega oli vajalik kvoorum põhimääruses täpsustuste tegemiseks olemas. Juhatus esitles 2026. aasta tööplaani, mille prioriteedid on tänavu kultuuriteekondade väljatöötamise jätkamine Noarootsis ja Ruhnus, rannarootslaste mõttekoja kokkukutsumine Vormsil, rannarootslasi kajastava näituse digitaliseerimine ning uued ettevõtmised, mis on veel ettevalmistavas etapis ja alles ootavad avalikustamist. Rõõmustada võib kahe raamatu ilmumise üle. Üks neist peaks sel aastal ilmuma koostöös Riguldi/Noarootsi Kodukandiühingu endise esinaise Ingegerd Lindströmiga, kes ajaloosarja jätkuraamatuna kirjutab Riguldi ja Noarootsi piirkonna asustusloost kuni tänapäevani. Teine raamat loodetavasti ilmub sellel aastal ning see kirjeldab Vormsi käsitöökottide ehk bindpongen’ite kirjut maailma.
Koosoleku lõpuosas tutvustasid kohalolijad enda rannarootslaste pärandiga seonduvaid plaane. Mats Ekman jätkab tööd Vikipeedias avaldatud informatsiooni täpsustamiseks. Benny Vesterby jätkab oma kodukanti elama asunud uutele inimestele Noarootsi ajaloo ja rannarootslaste pärandi tutvustamist. Lars Rönnberg juhib SOV struktuure edasi. Elna Siimberg uurib kodukandi ajalugu ja koostab praegu selleteemalist teost, mis loodetavasti ilmub peatselt trükist. Anu Raagmaa rääkis tööst Rannarootsi Muuseumis, mis on tema põhitöökoht, ja loomulikult pühendub temagi rannarootsi ajaloole ka väljaspool tööaega. Kristi Mikiver aitab kultuuriautonoomia tööd reguleerivate riiklike seaduste parendamisel kaasa. Age Kõiveere ning Jonne Berggreni tegevuse ja aktiivse hoiakuga oleme samuti kursis ning soovime neile kodukoha pärandi hoidmisel edu. Lydia Kalda oli südaööni kestva üritusega ajutiselt hõivatud, kuid me teame tema poolehoidu rannarootsi pärandile ja muuseumipere tegemised on meile avalikult näha. Ka Ülo Kalm pidi muuseumisündmust ette valmistama; teame, et nagu ka enne mainitud inimesed, pühendub temagi rannarootslaste ajaloole, hoiab koos pisikest muuseumiperet ja osaleb aktiivselt kogukondade koostegemistes.
Ühe päevakorrapunkti juures tutvustas juhatus ka Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse uut logo: trükistes oli eelmise logo kasutamine keeruline, sest organisatsiooni nime polnud võimalik tuvastada. Loodame, et Piret Roberg, kes on logo autor, selle sünniloo ka meile kõigile lugemiseks kirja paneb.
Eestirootslaste laulu- ja tantsupeo repertuaar valmib laulupeo komitee käe all hoogsalt. Komiteesse kuuluvad Sofia Joons, Leana Salu ja Peeter Paemurru. Sügisel saavad uued laulikud trükivalmis ning tuleb alustada ürituse rahastuse taotlemist ja üldist korraldamist.